[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

Hanikatsi laid, kohalikus pruugis ka Hanikat ~ Anitsi ~ Hanitsa Phlsaar Hiiu maakonnas (Kassari mõis), 1566 Hanekas, 1688 Hanikas Hollma, 1717 Hannikaitze, 1770 Ganikatz, 1798 Han̄ikatz.  C4
L. Tiik on Katsi, Katsu nimedes (Kazo ~ Katze) näinud isikunimemugandit mehenimedest Kasper, Caspar. Eesnimetüüp on ju keeles olemas, nt Ats, Juts, Pets, aga 1717. a kirjakuju järgi etümologiseerib Tiik Hanikatsi lähtevormiks hane(de) kaitse. P. Ariste peab Hanikati kuju veaks, kuid sel on siiski ka rahvapärane alus, perekonnanimena esineb nimest just Hanikat. Kassari häälduskuju anìɢört̆tsi laìᴅ põhjal etümologiseerib P. Ariste nime osadeks hani + kõrts. L. Kettunen juhib tähelepanu kirjapanekuile, kus ei ole jälgi sõnast kõrts, ja toob võrdluseks Wiedemannilt naisenime Kats : Katsu, oletades ka Kats : Katsi. Samuti võrdleb ta laiunime Helme kohanimega Murikatsi ning soome isikunimedega Hannikka, Hannikainen : Hannikaisen. Viimased ongi nime lähtekohana arvestatavaimad. Tõepoolest võis Kassaris saarenimi seal hiljem olnud kõrtsi järgi muutuda, kuid algne nimeelement vaevalt lähtus sõnast kõrts. Dokumentides esinevad nimekujud Hannikõrtsi Jürri, Hannikõrtso Prido tulevad esile alles XIX saj. Nimeosade asendumine rahvakeeles on küllalt tavaline nähtus. Laiuga on samastatud 1623 Äpelö (rts ’õunasaar’). Vrd Anikatsi, Hanikase. – MK
Ariste 1938b: 8; Bfl: II, 14; ENE: II, 512; EO: 208, 388; HK: 32; Hupel 1774–1782: III, 573; Nissilä 1951: 353–354; Tiik 1967; Tiik 1973: 280; Tiik 1977: 287

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur